Loovalad teaduses ja kunstipõhine uurimistöö

Väike kokkuvõte ja mõned mõtted, mis kerkisid pinnale, kuulates Eesti Kunstiakadeemia esimese teaduskohviku paneeldiskussiooni 13. septembril. Teaduskohviku ja arutelu alapealkirjaks oli: “Kunstnik/disainer/arhitekt kui teadlane” ning arutelus keskenduti loomepõhise uurimistöö aspektidele, samuti kunsti ja akadeemilise maailma suhetele. Tähelepanu pöörati küsimustele nagu: mida tähistab loomepõhise uurimistöö või “loometeaduse” tulek Euroopa ja muu maailma teadusruumi – on see märk teaduse sisu muutumisest või pelgalt loomingu ellujäämisstrateegia neoliberaalse kõrgharidussüsteemi ja teaduspoliitika surve tingimustes? Mida annab teadusele, ühiskonnale, kultuurile ja majandusele kunsti, arhitektuuri ja disaini muutumine uurimismaterjalist uurimismeetodiks? Kas kunst uurimismeetodina on vaba või seab teadmusvaldkonnana toimimine loomingule raamid (või muutub lausa ohtlikuks)? Kas igasugune looming on uue teadmise loomine? 

Mulle jäi kõrvu kõlama ehtekunstnik Tanel Veenre toodud väljend kunsti kohta: kunst/looming kui jagatud isiklikkus. Siit kandub hästi edasi arusaam kunstniku isiksusest, kes on valmis avama oma maailmatunnetuse mingeid tahke, kes on valmis küsima (ka ebamugavaid) küsimusi ning võtma endale vastutuse oma arvamuse või seisukohavõtu eest publiku ja avalikkuse ees. Loomine on ühtlasi endast andmine.

Sellest jõuti edasi ühise arusaamani jõudmise küsimuseni: panelistid nõustusid, et loomepõhine uurimus peaks pakkuma mingit reaalset uut teadmust, kuid väga oluline on ka oma töö kommunikeerimine avalikkusele. Veronika Valk rõhutas eraldi oma tegevuse/avastuste sõnastamise oskust kui üht põhilist nii loome- kui teadustöös. Niisamuti on oluline oma kunstnikupositsiooni sõnastamine ning oma (töö) koha tajumine valdkonnas või teadusharus tervikuna.

Juttu tuli ka teadusrahastusest ja innovatsioonist:uuemas teaduses väärtustatakse eelkõige uuenduslikkust, niisiis suunatakse raha just innovaatilistesse projektidesse. Innovatsiooni on omakorda võimalik siduda loominguga. Esitati seisukoht, et kunstnik ei peagi olema teadlane: pigem on Valgu sõnul oluline, et kultuur jõuaks innovatsiooniahelasse moel, et terve ühiskond võidaks. Teadustööd on tihti valdkondlikud, jäädes kitsamasse erialainimeste ringi, uurimistööd luuakse automaatseltmingi väljakujunenud süsteemi (akadeemia) sees ning mingeid valdkondi võetakse juba eelduslikult teadusena.

Aga siin ehk ongi küsimus teadmise või avastuse artikuleerimisviisist? Usun, et kunst kui representatsiooni- kogemis-ja tõlgendusviis võib esitada mingeid tähendusi,väärtusi jm sellisel märgilisel kujul, mida on keeruline teaduskeelde tõlkida. Kunstis opereeritakse suuresti kontseptuaalse või abstraktse mõtlemisega,sh kultuurispetsiifiliste sümbolitega, mitte niivõrd faktide ja hüpoteeside-järeldustega. See tähendab, et kunstis võib tegu olla teist tüüpi teadmisega:kognitiivse, emotsionaalse,intuitiivsega,misesitab emotsionaalset,tunnetuslikku sisu, mingeid teisi kvaliteete kui tavamõistes teadmine. Kunstis on teadmine tihti intuitiivne, samas kui teaduses peab see olema kontrollitav või vähemalt eelduste ja järelduste kaudu argumenteeritud. Samas käibib ad hoc meetod lisaks humanitaarteadusele ka kunsti uurimises, miks mitte seda siis üle kanda loomepõhisesse uurimusse? Kui uurimisobjekt on nii keerukas nagu kunstivaldkond või konkreetne teos, peaks uurimistöö nagunii sarnanema humanitaariavaldkonna ad hoc uurimusega, st looma oma metodoloogia ja uurimisküsimused objektist lähtuvalt.

Võib ka tegeleda küsimusega, kuivõrd piirav on akadeemiline diskursus ja teaduslik tõestuspõhine mõtlemine kunstile,st mida võib akadeemilisse konteksti asetatud looming kaotada. Oluline on, et kunst on üks viis maailma mõtestada, esitada seisukohti, uskumusi, väärtusi, tähendusi – seega võib seda mingil määral kõrvutada teadusega. Kunst on teadmise viis, sealjuures on loomingulisus selle üks tuumpõhimõtteid. Loomingulisus peaks kindlasti olema kaasatud ka teadustöösse: avastamist, uute lähenemisviiside leiutamist ja kohendamist uuritavale nähtusele vastavaks võib vaadelda loomingulise aktina. Ning kunst loob uut teadmist,vähemalt nii palju, kui see esitab originaalset lähenemist ja mõttekäike – viisi, kuidas maailma ja ümbritsevat vaadelda ja mõista.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s