Kehadialoogid kunstide ristteel

Tantsulavastuse ja performance’i piiril balansseerivas töös “bodyBUILDINGbody” on suur roll dünaamilise keha ja staatiliste objektide suhetel. Etenduse toimumine keset Rotermanni soolalaos eksponeeritavat näitust “Keha ehitus” ning eksponaatide ja projektsioonide vahel lisab sellele täiesti uue mõõtme ja lubab sündida põneval, mitmetasandilisel tervikul.

Küsimus vormist ja kehast avaldub nii tantsu kui arhitektuuri puhul: antud töö loob dialoogi erinevate liikuvate ja paigalseisvate kehade ja vormide vahel, kaasates nii skulpturaalseid objekte kui publikuliikmeid. Pealkiri lubab suhestada uut lavastust Maarja Tõnissoni eelmise lavastusega “bodySHIFTbody”, mis esietendus 2015 Premiere sarja raames ning näha üldist kehakeskset allhoovust eri distsipliine sünteesivas käekirjas. Kohaspetsiifilisus ning ruumis paiknevad eksponaadid ja projektsioonid annavad lavastusele lisaväärtuse ning aitavad silma paista harjumuspärastel lavadel etendunud kaasaegse etenduskunsti tööde hulgas.
Esialgu seisab keha kui skulpturaalne objekt postamendil, luues kaudselt seose antiigi esteetikaga, kus vormitäiuse saavutamine oli eesmärk omaette ning inimkeha kujutamine skulptuuris jõudis peensusteni lausa anatoomia tasandil. Üha rohkem liigutama hakkavat keha ümbritsevad erinevad arhitektuurilised installatsioonid ja skulptuurid loovad vormiliselt mitmekülgse keskkonna, mida ilmestab nii staatiliste teoste kui video, heli ja koreograafia omavaheline suhestumine. Mitmes stseenis kajastub elutute materjalide vastupanu elusale liikumisele, mis toob meelde Erik Alalooga, Andreas W ning antud lavastuses helikujundajana kaasa teinud Tanel V Kulla koostöös valminud, samuti materjalidega manipuleerimisel põhinenud töö “Materjali vastupanu”.
Liikumise ja heli sümbioos mõjub õnnestunumalt kui projitseeritava videomaterjali puhul: montaaži kiirus ja projektsioonide rohkus tekitab kohati liialt domineeriva hakitud pildi, mis nõuab publiku tähelepanu ka siis, kui fookus võiks parajasti olla koreograafial. Heliga luuakse aga põnevaid dialooge, kus keha nii murdub muusikasse kui murrab sellest läbi. Elektrooniline ja tugevalt rütmistatud helikujundus aitab etenduse lõpuosas kaasa intensiivse seisundi saavutamisele ning võimaldab jälgida kehalist transilaadset olekut.
Poeetiliselt mõjunud osa alapealkirjaga “bodySENSINGbody” kätkeb endas mitmesugust kehade kontaktija tajudega manipuleerimist. Vaatajatega otsekontakti luues kombitakse läheduse erinevaid varjundeid, liikudes intiimsemast ja delikaatsemast poolusest hoogsama mõjutamiseni, pannes toolidel rahulikult istuvadki kehad liikuma. Publiku kaasamine säärasel hiilival moel, kus etendaja saab hetkeks justkui vaataja varjuks, mõjub tundlikult, juhatades samas osalised parajal määral turvalisest mugavustsoonist välja. Oma roll on siin kindlasti ka selles, et publikul võimaldatakse ruumis vabalt ringi liikuda, valida erinevaid istumispaiku, samas ka etenduse ajal ringi jalutada. Seegi muudab terviku omamoodi pidevalt peatumatuks, voolavaks tervikuks.
Koreograafiat iseloomustab delikaatne, paindlik kehatöö, mis jääb tundlikuks isegi jõuliste ja suure amplituudiga liigutuste puhul. Samuti muutuvad üksikud liikumismustrid nende kordamise kaudu sisendusjõulisemaks. Liikumises on justkui otsinguline moment, ka üldises lavastuslikus plaanis on märgata pidevat mängulisust, improvisatsiooni ruumi ja selles leiduvaga. Kohapeal leiutamine, mäng erinevate objektide, ka võõraste kehadega näib algimpulsina läbivat kogu lavastust. Etendaja täielik kohalolu ruumis ning seisundisse minek sisemiselt läbimõtestatud liigutuste sooritamisel väärivad samuti esiletõstu.
Etenduse jooksul võib märgata üldist üleminekut staatikast dünaamika suunas, mispuhul on liikumine alguses vaiksem,vaoshoitum, toetudes rohkem atmosfäärile, hiljem hakkab aga domineerima liikuvus  ja koreograafia intensiivistub. Etenduse lõpuosa on kantud tugevast rütmilisest liikumisest, mis jõuab välja ritualistlike mõõtmeteni – siin on tants juba seisundi saavutamise vahend ja selle seisundi väljendus. Tormile järgneb rahunemine. Kahe vastandliku kvaliteedi suhestamine loob lavastusele selge raami ja vundamendi, tõstes esile nii rahunemist kui aktiivset liikumist. On ju nii tants kui arhitektuur olemuselt vormiga manipuleerivad kunstid, ühe näol on tegu vormide jätkuva edasiarendamisega igal hetkel muutuvas inimkehas, teise näol nende kinnistamisega materjalis. “bodyBUILDINGbody” ehitab kunstide ristteel huvitava silla materjalide, vormide, kehade, liikumise ja paigalseisu vahele.

Etendused 17. september ja 1.oktoober  Eesti Arhitektuurimuuseumis kell 19.00.

Lavastaja, esitaja: Maarja Tõnisson
Helilooja, live-elektroonika: Tanel V Kulla
Videokunstnik: Hannes Aasamets
Produtsent: Helen Sürje
Kuraatorid: Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Kaasproduktsioon: Eesti Arhitektuurikeskus

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s