Keelekasutuse probleemistikust kunstikriitikas

Keelekasutuse probleemistikust kunstikriitikas

Asjalik artikkel intervjuudega spetsialistidelt, kus uuritakse süvenevat tendentsi kirjutada kunstist võimalikult keerulisest, minnes süvitsi kunstiteoreetilistesse diskursustesse. Seetõttu kunstimaailm distantseerub oma publikust, paljud näitusetekstid ei ole enam üheselt mõistetavad ja valitseb n-ö siseringi keelekasutuse hegemoonia (kasutades just selle keele terminit). Kas on lootust sellest pääseda, miks see vajalik/ebavajalik on ja muust sellega seonduvast saab lugeda Guardiani artiklist.

Mu isiklik väike arvamus on, et tuleb säilitada tasakaal akadeemilise ja keerukama keele ning tavapublikule arusaadavama keele vahel. On mõisteid, mille vältimine on praktiliselt võimatu, kui tahetakse anda otsest selgitust oma tööle või adekvaatset tagasisidet mõne kunstniku loomingule. Samas on äärmiselt totter kasutada õpitud teoreetiliste tähendusüsteemide termineid, ilma nende konteksti tundmata ja lihtsal eesmärgil – näida haritud ja asjatundlikum, viidata oma kuulumist kunstikriitikute poolkinnisesse universumi.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s