Lumesadu kinolinal

Sügiskoolis kuuldud ettekanded jätsid mulle sügava mulje, võib-olla seetõttu, et tegu oli valdavalt isiklike ja soojade lugudega iseendast ja oma mõtteist. Järgnevalt nopped kahest ettekandest, mis mind enim kõnetasid. Esimese neist pidas Külliki Kuusk, kes rääkis oma leidudest seoses Ristikivi ja Masingu luulemaailmade uurimisega. Kinolinal sajab lund.

Ristikivi ja Masingu loomes annab metafooride loomeprotsessi iseloomustajana tooni projektsioon, mille puhul kantakse üle erinevaid tähendusi ja tasandeid.

Filmi seos nende luulega – filmilik nägemusepoeetika, ikoonilisus. omavahel saab siduda lumemotiivi Ristikivil ja valgete praagikriipsude lumeadu kinoekraanil. Pildile, muljele antakse keeleline vorm ning see muutub jälle filmina pildiks tagasi.

Mõlemal autoril on luuletus n-ö varem valmis: oluline on nägemuslikkuse moment, ajahetke, viivu, sisaldumine luules. Seda iseloomustab lumesaju kujundi pühalikkus, mitme meele koostoimes antud tajuvälgatus, millest võivad kerkida sünteetilised vormid.

Parallelismid Masingu luules toimivad omamoodi projektsiooniaparaadina – luuakse filmilikku poeetikat.

Subjektsuse probleem luules: “mina”/”sina” suhe; asesõnalisus kui nime tabuline kasutus. Sina asemel luuakse nagu mingit müüti, pöördutakse tundmatu entiteedi poole.

Masingu luules torkab silma just eksootiline naisekuju, lõunamaisus, lõuna motiiv läbivalt, mis käib kokku tema usundi- ja filosoofiauniversumiga. Lõuna esindab siin teatavat ideaalset ruumi, sakraalset, litrugilist.

olemise predikatiiv Masingu luules – võrdlus jumala enesega.

Ristikivil ja Masingul mingil määral ühine tunnetus, mõlemal esineb ka külalise/ sõbra motiivi. Ennast varjujättev tunnetus, mis näitab, et “sina” on kadunud. Küsimus äratundmisest: “sina” kui kujuotsiv igatsus.

Võimalike maailmade aspekt, loodud on detailideni arendatud paiku.

illusoorne, projektiivne “sina” – naise kujundi taga võib peituda allegooriline võrdkuju ema/õe/mõrsja – motiivile, mida võib üldistatult näha kui püha neitsi kategooriat. Sellest peegeldub  vaimse kaasluse ja naiseliku armastuse otsing. Naiselikkus kui püsivuse/jätkuvuse sümbol, toetuspunkt ajas ja ruumis.

Masingu puhul omavad nimed ja pealkirjad teistsugust rolli kui luules harjumuspärane: kasutab tihti mõistemetafoore, kontseptuaalseid tähendusi, viimaseid tihti suhtes teksti endaga ja kannavad suurt kategooriat.

Naeru ja naeratuse motiiv.

Mainitud autorite luules ilmneb neljas mööde, kus autori mina-roll avaldub kujutluste abil.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s