Minasusest

Inimese aju, selle toimimine ja ülesanded eelkõige psühholoogiast, filosoofiast ja kultuuri- ja ühiskonnauuringutest lähtuvalt on mind alati huvitanud. “Minasuse” küsimus, eneseteadvus ja teadvus üldisemalt on põhiteemad, mis mind seoses ajuga paeluvad. Muidugi ka teadvuse seos kunsti ja märgiprotsesside (semioosi) tekkega kultuuriruumis. Nii et järgnevalt mõned väga erinevad artiklid, mis vähemal või rohkemal määral ja oma spetsiifilisest vaatepunktist sellega tegelevad.

Esimene neist puudutab meele, keha ja kunsti suhet, seda kõike neuroteaduste ja bioloogia perspektiivist. Natuke nuusutab ka vaba tahte temaatikat, tähelepanu ja mälu mehhanisme ja kõike muud, mida annab teadvuse ja mõistusega seostada. http://www.everythingology.com/of-two-minds-a-conversation-on-consciousness/

Teine võib esmapilgul tunduda ootamatu ja veidra käsitlusena, olles võrdlemisi fantaasiaküllane ja laiahaardeline. Alustab kohe alguses julgelt universumiga ja jõuab läbi käia inimese eksistentsi teadvusliku olendina ning on mingil määral mõjutatud psühhoanalüüsi ja kollektiivse alateadvuse teooriatest. Esialgu natuke keeruline hoomata, maht on ka korralik, aga tasapisi elab sisse ja viib mingid otsad edukalt kokku. Pealegi, erinevus rikastab, vähemalt nii nad räägivad (kes on need müstilised “nad” on juba eraldi küsimus)..Ja tegelikult on huvitav küll, paneb kaasa mõtlema ja arutlema. http://www.gurusoftware.com/GuruNet/Personal/Topics/Evolution.htm

Kolmas on õnnestunud artikkel, õigemini arutlus, eneseteadvuse mõtestamisest ja “mina” olemasolust, mis seletab lahti vastavaid kontseptsioone ida ja lääne filosoofias, sekka fenomenoloogiatki.

Aga mis siis, kui “Mind” tegelikult ei olegi ja meie suurepärane isik oma ideede ja tundmustega on hoopis läbielamiste ja sündmuste põhjal moodustunud kogum, nagu väidab lääne filosoofia nn. kimbuteooria?

Või kui minamõistet kasutatakse psühhofüüsiliste sündmuste kokkukoondajana, ilma, et see omaks reaalset olemisvormi nagu budismis?

Või kui päriselt eksisteerib ainult üks Mina, kuigi me eristame ennast teistest, nagu väidab hinduistlik advaita koolkond?

Ja lõppeks, kuidas on kehaga? Me ju oleme füüsiliselt olemas, elame, hingame, sööme ja palju muud toredat. Lõik artiklis, mis minus erialaselt enim huvi äratas, sest seostub fenomenoloogia, kehalisuse, keha olemisega ruumis.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=14277:mina-ja-minatus-ida-ja-laeaene-filosoofias&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3384

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s