Miler Lagos “El papel aguanta todo” – “Paber hoiab kõike”

el papel aguanta todo

Järgnev on tekstijupike ettekande tarbeks, mis tuli teha Jaak Kangilaski kursuse “kunstiteose analüüs” lõpus selle aasta hiliskevadel.

Kunstniku koduleht ja käsitletud projekti tutvustus siin: http://milerlagos.com/

Kolumbiast pärit kunstnik Miler Lagos (Bogotá, 1973) – Kolumbia kodumaana annab juba ise ka konteksti teoste mõtestamiseks, kuna tegemist keerulise ajalooga maaga, kus siiani käib praktiliselt pidev võitlus ja kodusõda, lisaks narkokaubandus, Amazonase maharaiumine.

Talle on omane tugev ja tähenduslik seos teose meediumi ja sisu vahel, nii ka selle skulptuuriseeria puhul. Põhiliselt ongi teinud skulptuure ja installatsioone, sarnaseid vormimänguga skulptuurisarju veelgi, nt “Semillas magicas” (ka 2008) või “Cimiento” (2007). has worked primarily in sculpture, usually reworking a material so that it contradicts the properties intrinsically associated with it. His “Cimiento” series is an example, In Lagos’ words, sculptural print is “a reflection on the support, origin, root or foundation on which humankind has represented its ideas.”

Skulptuur on kõige materjalitundlikum kunst, kuna põhinebki vormi modelleerimisel ja selle abil tähenduse edastamisel. Kui mõni skulptuur torkab pigem silm aoma esteetilise väärtuse poolest, nt vormiselgus, puhtad ja viimistletud kontuurid, materjali väga oskuslik käsitsemine jmt, siis Lagose töö puhul rõhutatakse pigem sisu, vorm pole otseselt niivõrd viimistletud ega nõua kunstnikult otsest traditsioonilist skulptuuri loomise oskust. Iseasi muidugi, kuidas suhtuda puidu oskuslikku imitatsiooni – skulptuurid näevd, vähemalt kaugelt, äärmiselt tõetruud välja.

Siinkohal hakkab meediumi ja materjali valik esile kerkima just sisuga seoses, kuna materjalivalik on eripärane ning sõltub teose kontekstist ja tähendusest. Antud juhul pole materjaliks tavapärane pronks, kivi või puit, skulptuur on üles ehitatud, kasutades raamatuid ning puiduimitatsiooniga liibuvat kangast nende ümbritsemiseks. Raamatud ongi asetatud sellise kõrguse ja kujuga tornidesse, et need eemalt näevad välja nagu puukännud või -rondid. Osadel on jäetud ka kangasse sisselõiked, mis jätavad mulje, nagu oleks puu lõhki lõigatud ja lasevad paista raamatuselgadel.

Teose pealkiri viitab otseselt paberile, seega raamatutele, mida skulptuuri loomiseks on kasutatud. Nii palju, kui piltidest aru sain ja pealkirju näha oli, on kunstnik valinud eelkõige mingid kultuurilised baasteosed, olgu need siis kas filosoofia-, kultuuri-, õiguse valdkonnast, mh Leviatan, Tsiviilkoodeks, mis annab mõista, et valitud on ühes inimkonna kirjasõna n-ö tugevama tähenduse ja rolliga teosed läbi ajaloo. Pealkirjast saab välja lugeda, et kunstnik peab kirjandust väga oluliseks infotalletamise ja -säilitamise vahendiks – “paber hoiab kõike” on ülekantult: kirjandus sisaldab meie kultuurile omaseid tähendusi ja märke, tänu kirjasõna ja üldse keele tekkele sai võimalikuks ka meie mõistes tsivilisatsioonide teke. Kirjandus kui inimkonda ja kultuuri edasiviiv ning kooshoidev element, kus talletub eelmiste põlvkondade kultuuriline pagas järgmiste jaoks, tekitades seega teatud kindla meediumi abil n-ö kollektiivset mälu ja kultuuriidentiteeti (samuti riigi tasandil). Lisaks meediumitevahelisuse tasand – verbaalne kunstiliik on siinkohal visuaalse teenistuses, visuaalne kunstiteos on valmistatud verbaalsetest meediumitest. Seega sis ka ühest kunstivormist teise ülekandmine. Kuna nimi “Paber hoiab kõike” rõhutab raamatute rolli, siis minnes väga julgeks võib pakkuda, et kunstniku meelest on raamat isegi informatiivsem ja tähtsam kultuuri- ja infokandja kui visuaalne, samas teeb ta ise kujutavat kunsti ning on loonud antud skuptuurid küll raamatute baasil, kuid siiski visuaalse ja kunstilise kogemusena.

Teine aspekt ilmneb, kui vaadelda mis on kirjutatud näituse väljapaneku seinale ning kui mõelda, miks skulptuuri vormiks on antud juhul just näiliselt lõigatud puurondid või kännud. Saali seinale on kirjutatud “puude langetamine kui nende ilmne omadus”. Vaadeldes antud sarja kogu tema loomingu kontekstis ilmneb, et ta on ka varem puude ja vihmametsa maharaiumisele tähelepanu tmbavaid projekte teinud. Amazonase hävitamine inimese poolt on Lõuna-Ameerikas tõsine probleem. Siit kerkib ka teose teine tasand – sotsiaalne sekkumine, teos esitab küsimuse: kas ja kuivõrd on põhjendatud metsade raiumine ja seega looduse niivõrd suurel määral mõjutamine/tasakaalu rikkumine inimese poolt. Kuigi raamatute valmistamise, seega kirjandusliku väärtuse ja kirjasõnas säilitatava teab edasiakndmise alus, on samuti puit ja sellest tehtav paber/tselluloos, on metsade raiumisel reeglina palju proosalisemad põhjused kui raamatute trükkimine. Põhiliselt tolles piirkonnas ikkagi põllumaade juurdesaamine, karjaskasvatuse, lisaks üha suurenevate asulate ja linnade teke, mis vajavad rohkem ruumi ja laienevad looduse arvelt.

Antud töö puhul siis nii vormimäng – kunstikogemus, esteetika – kui ka sotsiaalne sõnum. Omamoodi olulised on siin nii vorm kui sisu, sest vormivalik on mõjutatud sõnumist ja vice versa.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s